Vásáhusat ealgabivdoskuvlejumis
Oassálasten čakčamánu loahpas Suoma fuođđoguovddáža ordnen buohkaide ealgabivdiide oaivvilduvvon skuvlejupmái, mii ordnejuvvui dán vuoro gáiddusoktavuođain.
Almmuheapmi skuvlejupmái lei álki. Skuvlejumis bođii vel diimmu ovdal muittuhanšleađgapoasta ja maiddái ieš searvan skuvlejupmái lei álki liŋkka bokte ja dihtoris lei álki čuovvut dan. Oktavuođat doibmet olles áigge bures eaige makkárge teknihkalaš váttisvuođat lean.
Diagrámmat ja ealggačoarvvit
Vurden beassat geardduhit skuvlejumis boares dieđuid ja oahppat ođđa, ja ná dáhpáhuvaige. Lean bivdán ealggaid sulaid vihtta jagi ja ođđa diehtu bođii valjit ja gaskkas oaivi meinnii jorgasit rehkenastinskovádagaid ja diagrámmaiguin, muhto olu ođđa áššiid ohppen. Skuvlejumi maŋŋá áddejin buorebut náli sturrodaga árvvoštallama ealgga jahkegierddu eará muttuin go nálli lea unnimus, guotteheamis, guotteheami maŋŋá ja meahcástanbaji áigge.
Miellagiddevaš lei maiddái dat, mo eará proseantaovttadagat meahccebivddu, spiriid ja johtalusa dáfus juohkásit misiid ja rávis ealggaid bokte. Lassin ohppen earuhit buorebut sierraahkásaš ealggaid rohpparáhkadusa mielde. Skuvlejumis ledje maiddái olu jo ovddežis oahpes áššit, muhto geardduheapmi lea buorre oahppanvuohki.
Skuvlejupmi sisttisdoalai miellagiddevaš áššiid, maid juohke ealgabivdi galggašii diehtit: ealganáli rehkenastima guoskevaš áššit, sállaša ja áicama girjen Oma riistai, dorvvolašvuođaáššit, áigeguovdilis koronarávvagat ja ealgga biologiija.
Skuvlejupmi lei miellagiddevaš, ávkkálaš ja bures ordnejuvvon. Skuvlejumi doalliin nubbi oahpahii áššiid diačájáhusa ávkkástallamiin ja nubbi vástidii jearaldagaide háleštallanoasis. Jo hárjánan bivdiide skuvlejupmi heivii geardduheami dáfus ja ođđa bivdiide dat buktá iešsihkkarvuođa ealgabivdui. Ávkkálaš diehtu, man sáhttá boahttevuođas ávkkástallat.
