Govas seammás goddi miŋkabivdosa njálbmeráiggi sturrodat lea ráddjejuvvon 6 cm. Lága mielde njálbmeráiggi čađamihttu oažžu leat eanemustá 8 cm.

Smávvaspirebivddu guoskevaš ruovdeásahus rievdá

Meahcástanásahusa beaivádeami mielde smávvaspireruvddiide boahtá láhkaásaheami gáibádus šuodjeskuhppui ja eanemustá 8 cm sisamannanráigái.

Teaksta Kari Karhula Govva Ville Kankare

Julkaistu17.11.2022

Stáhtaráđđi dohkkehii 6.10.2022 meahcástanlága 10 § ásahusa nuppástusa bivdoruvddiid ávkkástallamis. Ođđa ásahus boahtá fápmui 1.12.2022, nuba boares bivdosat galget leat dán maŋŋá rievdaduvvon čuovvut ođđa ásahusa dahje váldit daid eret anus.

Fuođđonjiččehasain ásahus guoská neahti, hillera, buoidaga ja oarri. Ásahus guoská maiddái vahátlaš vierisšlájaid, maiddá heivehat lága ráfáiduhtekeahtes ealliid bivdimis ja goddimis. Ásahus guoská ná maiddai miŋkka. Stuorámus ásahusa buktán rievdadus ovddeža ektui guoská suodjeskuohpu ja skuohpu sisamannanráiggi sturrodaga. Dáid ealliid bivdimis seammás goddán ruvddiid galgá sajuštit suodjeskuhppui, man njálmmi čađamihttu oažžu leat eanemustá 8 cm. Čađamihttoráddjen guoská buot ráiggiid hámiid. Ovdamearkan njealječiegat njálmmis, ráiggi sturrodat ii oaččo leat badjel 8 cm maiddái čiegas čihkii mihtidettiin.

Ásahusa boađedettiin fápmui 1.12.2022 leat buot ovdalis máinnašuvvon ealliid bivdimis ávkkástallon ruovdebivdosat lágaheamit, jus dat eai deavdde ođđa ásahusa gáibádusaid. Iežas ruovdeskuohpuid gánneha váldit seammás atnui ja rievdadit čuovvut ásahusa.

Boares ruovdeskuohput beaivádeapmái

Hárve dáhpáhusas ásahusaid beaivádeapmi oaivvilda boares bivdosiid jávkadeami. Ásahusa nuppástusa gánneha ávkkástallat boares ja jo heajos ortnegis lean suodjeráhkadusaid ođasmahttimii. Jus suodjeskoahpa ođasmahttimii ii leat dárbu, sáhttá bivdosii dahkat 8 cm ráiggiin lean geahčepláhtaid. Geahčepláhtat sruvejuvvojit stuorát njálbmeráiggiid ala ráddjema sihtii. Dáinna vugiin bivdosiid beaivádeapmi lihkostuvvá álkit ja hálbbet.

Duogábealde ruovdeguovžžat

Bivdoruvddiid gieđahallan meahcástanásahusa beaivádandárbu álggii ruvddiid gieldima guoskevaš riikkavulošálgagis ja medias olu beaggán ruovdeguovža-dáhpáhusain, main guovžža vuolgái ledje darvánan ruovddit. Ávžžuhus ja rávvagat ruvddiid suodjeskuohpuin ja njálbmeráiggi ráddjemis leamašan juo guhkit áigge. Dálá ásahusa beaivádeapmi buktá smávvaspireruvddiid ávkkástallamii čielggasvuođa ja dahká bearráigeahču álkibun.