Ladjoráddjenevttohus
Kommišuvdna almmustahtii guovvamánus EU kemikálaásahusa REACH čuovvu ladjoráddjenevttohusa.
Ráddjehus ii guoskkat sisbáhčinšiljuid iige ovdamearkka dihtii eiseválddiid ja dutkamuššii vuođđuduvvan geavaheami.
Hávllat
Kommišuvdna evttoha ladjohávllaide gildosa buot meahccebivddus golmma jagi sirdásanáiggiin. Astoáiggebáhčimis daid gielddus boađášii viđa jagi sirdásanáiggi maŋŋá.
Luođat
Meahccebivddus luođaide, main lea ladjodoallu, boađášii evttohusa mielde gielddus. Spiehkastahkan livčče dihto luođat mat geavahuvvojit gieraloddebivddus ja njurjuid bivdimis. Sirdásanáiggit molsašuddet luođđatiippa mielde beannot ja logi jagi gaskkas.
Báhčinšiljuin dáhpáhuvvan ávkkástallan ii evttohuvvo ráddjejuvvot.
Suokkardallan
Suopma lea bargan kommišuvnna guvlui váikkuhanbarggu, mas lei stuorra váikkuhus dasa, ahte luođaid ávkkástallan báhčinšiljuin bázii ráddjehusa olggobeallái. Vaikko dát luođaid gárvvisteami Suomas ja Eurohpás dorvvastan mihttomearri olahuvvui, ledje evttohusas máŋggat hástaleaddji sajit.
Sirdásanáigenjuolggadusaid girjáivuođa lassin ovdamearkka dihtii doaimmat, mat gáibiduvvojit báhčinšiljuin, leat lossadat byrokráhtalaččat. Maiddái ovttaskas bážaniid – earenoamážit luođaid – merkengáibádusaid lea sivva dárkkástallat kritihkalaččat.
Lassin vuovdingildosat sáhttet hehttet bážaniid oažžuma maiddái lobálaš atnui vugiin, man eat leat máhttán ávaštit.
Čálli lea sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija ráđđádalli virgeolmmoš.