Kanádamádjihis šattai vierisšládja
Kanádamádjeha lasiheapmi EU:a vierisšládjalogahallamii oaivvilda mearkkašahtti nuppástusa mádjitbivdui. Nuppástusa bohte fápmui guovtti
jagi sirdásanáiggi maŋŋá, borgemánus 2027.
Vahátlaš vierisšlájaid dusten lea guovddáš oassi máilmmiviidosaš birasmihttomeriin. Kanádamádjit dagaha vahága earret eará dan sivas, ahte dat gilvvohallá álgošlája eurohpamádjihii mihtilmas eallinbirrasiin.
Suoma lea áidna EU-lahttoriika, gos kanádamádjit eallá luonddus bálddalága eurohpamádjihiin (Castor fiber). Eará lahttoriikkain mihttomearrin leage eastit kanádamádjiha leavvan riikii. Suomas figgat geahpedit dálá náli, mii lea jo riikkas.
Meahcásteaddjiid riektedorvu láhkaválmmaštallama guovddážis
Kanádamádjiha ja eurohpamádjiha earuheapmi sáhttá buktit hástalusa. Lea dehálaš váldit vuhtii diliid, mas buori áigumušain vahágis goddá eurohpamádjiha, go navdá dan kanádamádjihin. Go kanádamádjiha bivdu rahpasa dihto osiid buohta, dakkár dilálašvuođat sáhtte šaddat dábálažžan.
Láhkaválmmaštallama mihttomearrin lea gávdnat čovdosiid, mat dorvvastit meahcásteaddjiid riektedorvvu ja seammás dahket vejolažžan beaktilis ja vásttolaš kanádamádjiha bivddu.
Oassin láhkaválmmaštallamis áigot gullat viidát daid beliid, maid mádjiha bivdu guoskkaha, vai buot oainnut váldojuvvojit vuhtii.
Meahcásteaddjiid oassi lea boahttevuođasge dehálaš dán barggus.
Čálli lea eana- ja meahccedoalloministeriija luondduvárreossodaga hálddahusčálli.